Päästeliit on sõja algusest toetanud Ukraina päästjaid, toimetades vabatahtlike abiga kohale abisaadetisi. Juba sõja esimestel päevadel organiseeriti annetajate abiga varustust ja tehnikat, mis saadeti koheselt teele meie Ukraina kolleegidele.

Eesti inimeste heatahtlikkus on märkimisväärne - üheskoos on sõja algusest Ukraina Eriolukordade Riiklikule Teenistusele viidud pea seitsme miljoni euro väärtuses abi: päästevarustust ja -tehnikat, konteinersoojakuid, supiköögi, mobiilne staap, sõiduautosid, kaubikuid, ATV-sid, droone, varingupäästeks

vajalikke ekskavaatoreid ja tõstukeid jpm.

või tehes ülekande PÄÄSTELIIT / EE547700771002741382 märksõnaga "Ukraina".

Järjest olulisemaks on muutunud humanitaardemineerijate toetamine Ukrainas. Ukraina päästeteenistusel on suur puudus demineerimisvahenditest, sest mineeritud alasid on hetkeseisuga üle 250 000 km2 ehk üle viie Eesti suurune ala. Rahvusvahelise mõttekoja GLOBSEC andmetel on Ukraina suurim mineeritud ala kogu maailmas, edestades Afganistani ja Süüriat. Praeguses tempos demineerimisega võib Ukraina ohutuks muutmiseks kuluda üle 700 aasta.  

Ukraina elanikud kannatavad juba kolmandat aastat järjest igapäevaste raketirünnakute all, mille tagajärgesid likvideerivad Ukraina päästjad. Alates 2022. aastast on Venemaa tsiviilelanikke rünnanud üle 11 000 raketi ja drooniga, mille tõttu on inimesi hukkunud üle 10 000 ning vigastada saanud üle 20 000. Lisaks on hävitatud mitusada ühikut päästetehnikat ja varustust ning tänaseks on päästevaldkonnas vastase poolt tapetud 100 inimest.

Lisaks eelnimetatule on oluline osa ka psühholoogilise abi andmine, mis toimub Päästeteenistuse juhtimisel otse sündmuskohal. Kolm aastat vaimset ja füüsilist terrorit vajavad igakülgset abi.

Valdkonnad, milles Ukraina päästeteenistus vajab kõige enam abi: