${item.title}
${i18n('search')}

Ungaris toimus CTIF vabatahtlike kohtumine

04.oktoober 2026 Päästeliit esindas Eestit rahvusvahelisel tuletõrjujate CTIF vabatahtlike töögrupi kohtumisel.
Igal aastal korraldab CTIF vabatahtlike päästjate töögrupi kohtumised, millest üks on veebivahendusel ja teisel kohtutakse kohapeal. Kui eelmisel aastal külastasid rahvusvahelised delegatsioonid Eestit, siis tänavu toimus kohtumine Ungari pealinnast Budapestist ligi 100km kaugusel.

Tänavune kohtumise teema oli vabatahtlike väljaõpe – kuidas iga riigi vabatahtlikele päästjatele väljaõpet läbi viiakse, kes seda läbi viib ja mis tingimustel väljaõpe toimub. Päästeliidu delegatsioon sai tutvustada ka Eesti väljaõppe eripärasid nii riigi poolt pakutavale väljaõppele kui liidu enda eri koolituste põhjal.

Teeme nüüd kokkuvõtte-nopped erinevate riikide esitlustest:

UNGARI vabatahtlikud on meile üsna sarnase ehitusega, kus vabatahtlik pääste on MTÜ vormis toimetav. Lähiajal on tulemas neil ka kaks suuremat muutust, kus tekib uus süsteem, mis lubab neil sündmustel efektiivsemalt osaleda ning lisaks sellele muudab vabatahtlike organisatsioon oma nime tuletõrje ja elanikkonnakaitse organisatsiooniks.

RUMEENIA vabatahtlikud on nii nagu ka Eesti, ülesehitatud kogukondlikul vormil, kus kehtivad riiklikud reeglid väljaõppele. Küll aga vastutab Rumeenias väljaõppe läbiviimise eest kohalik omavalitsus, mitte riik. See tuleneb sellest, et Rumeenias on piirkonnad väga erinevad ning kohalikul omavalitsusel on seeläbi ise võimalus valida, mis võimekusi nad enda piirkonnas arendada soovivad ning mis on kogukondadele kõige olulisem.

SAKSAMAA on väga tugev vabatahtliku pääste riik. Esiteks on neil tehnilise pääste üksus, mida oleme ka Päästeliiduga külastanud ja millest õppinud. Küll aga on neil sarnaselt meile päästeteenistus, mitte ainult tuletõrje süsteem. Väljaõpe ja standardid vabatahtlikule päästjale on kutselisega võrdustatud ehk sama taset peavad hoidma mõlemad osalised. Oluline uus suund saksa päästes on virtuaalreaalsuse kasutamine, mida üha rohkem ja aktiivsemalt väljaõppes kasutatakse, et inimesed saaksid „sündmustel“ osaleda enne sündmuseid.

AMEERIKA ÜHENDRIIKE esindas sel korral OBA, mis ühendab endas Lõuna- ja Põhja-Ameerika vabatahtlike päästjate organisatsioone. USA tõi pigem välja koolitustegevusi tavaelanikele – näiteks on läbi virtuaalakadeemia koolitatud juba üle 250 000-inimese, erinevatel pääste- ja sisejulgeoleku teemadel. Lisaks sellele on nad loonud ennetusprogrammi, mida on läbinud nelja aastaga juba üle 300 000-inimese. Eraldi toodi välja naistele koostöövõrgustik, et tagada naiste kaasatus vabatahtlikus päästes. Olulise väärtusena tõi USA välja, et nendel on igal päästja varustusel oma sponsor. Kuna vahendeid vabatahtlikele on alati vähe, siis on suurettevõtted eraldi sponsoreerimas eritooteid – kes tagab riided, kes tagab varustuse. Sel moel ei küsita ettevõttelt raha, vaid tooteid.

HOLLANDI vabatahtlikud on üks kõige kõrgema professionaalsusega vabatahtlikke, sest neil peavad läbima vabatahtlikud samad standardid ja väljaõppe, mille ka kutselised. Seega kestab väljaõpe vabatahtlikele 2 aastat. Tänaseks on Hollandis ligi 80% kogu riigi päästest ülesehitatud vabatahtlikkusele ja komandod on kutselistega ühised. Hollandi olulise väljaõppe kohana toodi välja, et täna korraldatakse õppuseid realistlike sündmustena. Vanasti korraldati õppuseid ülemõistlike sündmustega, näiteks plahvatus elumajas, kus on lisaks orkaan üle käinud – sellist asja lihtsalt ei juhtu, mistõttu muudeti õppused lihtsamaks ja reaalelule lähedasemaks.

Eesti tugev partner vabatahtlike töögrupi laua taga on Holland.

Lisaks sellele on Hollandil hea loogika, kus kontrollitakse päriselt vabatahtlike teadmisi ja oskuseid. Neid hinnatakse õppustel ja pärast õppuseid, et tagada olukorra vältimine, kus inimene käis kohas ja sai linnukese kirja, aga tegelikult midagi ei õppinud. Hea õppekoht on ka õppeväljundi muutmine, sest uus generatsioon tahab uut moodi väljaõpet ja tegevusi, mistõttu on Hollandil käsil suur muutus, mis võtab nii aega kui harjumust, aga lõpptulemusel peaks uus generatsioon leidma tee vabatahtlikkusse päästesse.

SOOME keskendub suures osas ennetusele. Uuendusena toodi välja vabatahtlikele tulejuhtimise-kustutuse koolitus, millega arendatakse vabatahtlike oskuseid. Lisaks on Soome hakanud koolitama vabatahtlikke ka eraldi CBRNE alal ehk lõhkeainete, keemiliste- ja radioaktiivsete ainete ohutuse koolituse – seda just Ukraina sõja tõttu. Samal moel nagu ka Rumeenias, on ka Soomes vabatahtliku pääste koolitused määratud piirkonna eripärasid arvesse võttes.

Äge lisaväärtus on see, et vabatahtliku pääste koolitusi ja õppekavasid läbides, saab neid kasutada ka EAP’dena ülikoolis, mis annab veelgi tugevama integratsiooni kodanike ja vabatahtliku pääste vahel.

SLOVEENIAS on täna 1000 kutselist päästjat ja ligi 15 000 vabatahtlikku, kus igal külal on ka oma päästekomando. Kõik koolitused on läbi viidud Sloveenia tuletõrjujate kooli poolt. Nende suurimaks väljakutseks on täna digitaliseeritud õppeplatvormi väljatöötamine, millega proovitakse kaasata rohkem inimesi ning eriti noori.

KREEKA on endale avastanud ÜVT stiilis tuletõrjumise ehk support officer, kes käib kutselises komandos vabatahtlikuna abis. Nende vabatahtlik pääste on pea igas väikses kohas. Nende puhul juhib samuti riik kogu väljaõppe protsessi ning tagab, et igas piirkonnas oleksid vabatahtlikud esindatud.

HORVAATIAS on täna üle 35 000 vabatahtliku päästja, kellest ligi 3000 on naised. Lisaks sellele on organisatsioonis 30 000 last ja veel 17 000 naist, kes tegelevad ennetuse ja muu leebema päästevaldkonna teemaga. Samamoodi on Horvaatias väljaõpe samal tasemel kutseliste ja vabatahtlike vahel, mis tähendab professionaalset päästet üle kogu riigi ka vabatahtlike tasemel.

Ungari vabatahtliku pääste masin.

AUSTRIAS vastutavad koolituse eest aga komandod ise ehk on antud usaldus ja vahendid selleks, et komandod ise oma inimesi välja koolitaksid ja teenust suudaksid pakkuda. Nende koolitused erinevad kompetentsi tasemest ja see koolituste kataloog on Austrial üpris lai.

LUXEMBOURG korraldab oma vabatahtlikele ka tervisekontrolle ja kehaliste võimete testi, mida Eestis täna ei tehta. Lisaks sellele kehtivad vabatahtlikele kutselistega samad standardid ja koolitused. Neil on lisaks pääste vabatahtlikule võimalus olla ka kiirabi vabatahtlik, vastavalt enda valitud päevale – see annab vaheldust ja võimalust järjepidavalt uusi oskuseid arendada. Luxembourg tagab ka oma vabatahtlike jätkuva pädevuse korra aastas 8-tunnise lisakoolitusega, mis on kõigile kohustuslik.

Kokkuvõttes saime päris palju uusi mõtteid, mida võiks ka Eestis rakendada – näiteks tervisekontroll vabatahtlikele, et tagada meie vabatahtlike tervislik seisund. Teise väljundina võiks kaaluda Eesti ülikoolidesse tuua EAP ülevõtmise võimalus kui oled läbinud vabatahtliku päästja koolitused, millega on võimalik populariseerida noortele vabatahtlikku päästet.

Veel uudiseid

Kõik postitused

info@paasteliit.ee
+372 527 4112
Sirge 2, 10618 Tallinn, Eesti


PÄÄSTELIIT

Registri number 80302703
IBAN EE547700771002741382

${i18n('newsletter')}
Oma veebilehel kasutame küpsiseid. Küpsised aitavad analüüsida veebiliiklust ning annavad meile statistilist teavet.

Otsi

Liitu meie uudiskirjaga

Minu Andmed

Tulumaksu tagastuseks on vaja sisestada annetaja nimi ning isikukood.