19.jaanuar 2026
hendrik
Päästeliidu liikmed kogunesid möödunud laupäeval Pühajärvele, kus peeti iga-aastane üldkogu.
Pühajärve SPAs toimunud üldkogule tuli kokku rekordarv liikmeid - 135 inimest. Kolmetunnise koosoleku vältel tutvustas PPA esindaja merepääste tegevusi 2026 aastaks ja Päästeliit oma liikmetele liidu tegemisi 2025. aastal ning tulevikuplaane 2026. aastaks. Muuhulgas avalikustati Päästeliidu visioon 2025 ning päeva tipuks kujunes seitsmele liikmele AED aparaatide andmine.
Politsei- ja Piirivalveameti merepääste teenuse juht Raina Jeeberg jagas merepäästet puudutavaid uuendusi ja tegevusi 2026. aastaks.
Päästeliidu nõukogu esimees Veiko Pormeister innustas liikmeid rohkem küsima ning suunas koostööle, et Päästeliit saaks koostöös muuta kogukonnad turvalisemaks.
Päästeliidu juht Piia Kallas tutvustas Päästeliidu 2025. aasta tegevusi, mille sees oli üldtegevus, koostöö partneritega ning Ukraina suunaline abi. Lisaks sellele tutvustas Kallas ka 2026. aasta plaane, mille sees on tugevam siht oma liikmete heaolusse, jätkamine AED kampaaniaga ning Ukraina abistamine.
Päästeliidu kommunikatsioonijuht Hendrik Tali jagada ülevaadet Päästeliidu möödunud aasta sotsiaalmeedia tegevusest ning kajastustest meedias. Lisaks rahvusvaheliste projektide olukorrast liidus.
Tehnilise pääste üksuse juht Risto Roomet tegi ülevaate 2025. aasta saavutustest ning tulevasest 2026. aastast, mil avatakse taas soovijatele tehnilise pääste üksusega liitumise võimalus.
Peale esitlusi jagas Päästeliit taas projekti raames Operail annetustena saadud AEDd oma liikmetele. AED seekordsed saajad olid enda vajadusest märku andnud vabatahtlikud päästekomandod: Lõõla, Sindi, Tilgu, Iisaku, Pihtla, Neeme, Kolga-Jaani.
Üldkogul tutvustas Päästeliidu juht ka uut Päästeliidu visiooni 2030. aastaks:
Aastaks 2030 on Päästeliit Eesti kriisivalmiduse ja kogukondliku turvalisuse arvestatav tugi – ühendades professionaalse pääste, vabatahtlikkuse ja kogukondade jõu.
Päästeliit ühendab ja tugevdab vabatahtlikku päästet üle Eesti. Vabatahtliku päästja roll on ühiskonnas kõrgelt väärtustatud ning tema toetamine on saanud loomulikuks osaks hoolivast ja vastutustundlikust kogukonnast. Lai ühiskondlik toetus – nii inimestelt, omavalitsustelt kui ka ettevõtetelt – võimaldab vabatahtlikul päästel areneda ja püsida elujõulisena.
Päästeliit seisab selle eest, et Eesti inimestelt ei kaoks „oma küla pritsumees“. Aastaks 2030 on kogukondlik pääste nähtav, usaldatud ja tugev. Igas piirkonnas on inimesed, keda tuntakse, kellele loota saab ning kes tagavad turvalisuse ka kõige keerulisematel hetkedel – vabatahtlik päästja on oma kogukonna tunnustatud kaitsja.
Päästeliidu juhitud tehnilise pääste üksus on välja arenenud professionaalseks ja usaldusväärseks võimekuseks, mis toetab riiki suurõnnetuste, looduskatastroofide ja keerukate tehniliste päästesündmuste lahendamisel. See võimekus on lahutamatu osa Eesti kriisijuhtimise süsteemist ning tugevdab kogu riigi valmisolekut kogukondade kaitseks.
Päästeliit on kõigi Eesti kohalike omavalitsuste usaldusväärne partner kriisiolukordades, pakkudes süsteemset tuge, väljaõpet ja valmisolekut nii ennetuses kui ka reageerimises. Koostöös kohalike kogukondadega aitab Päästeliit tagada, et abi on kättesaadav seal, kus seda kõige enam vajatakse.
Päästeliit usub, et turvalisus algab kogukonnast ning tugev Eesti sünnib koostöös, hoolivuses ja valmisolekus üksteist aidata.