Tehniline pääste külastas Islandit
Esimesel päeval said vabatahtlikud ülevaate hiljutise Grindaviki katastroofi tagajärgedega. Kummituslinn, kus elas enne purset 2900 inimest, kuid täna elab seal kolmes majas vaid 14 inimest. Tutvuti ohtudega, katastroofi tagajärgedega ning kõige olulisemalt keskenduti ulatusliku evakuatsiooni toimimisele - kuidas inimesi lühikese ajaga linnast välja aidata ning uued elamiskohad riigi abiga leida.
Teine päev algas Laugarvatn'i mäe all, kus saime ülevaate Starlinki olulisusest vabatahtlikus päästes. Starlink on kohalikele asendamatu abikäsi, millega on võimalik sidet saada ükskõik mis ajal ning kus kohas. Edasi külastasime Selfossi linna päästekomandot, kus töötavad ühes majas vabatahtlik pääste, politsei, kiirabi ja tuletõrje. Kohalike jaoks on oluline osa tegevusest mitmekesised teadmised, mistõttu teevad kutsete vähesuse tõttu tuletõrjujad ka kiirabi tööd. Selfossis tutvusime ka kohaliku kultuurieluga ehk päästjate lemmikkohaga - jäätisepood.
Linna lähistel asuv Gulfoss (kosk) on turistide jaoks meelispaik, kus pilte teha. Islandi vabatahtlike suurim probleem on turistid, kes hukkuvad või saavad vigastada just enda võimete ülehindamisel ning reaalse ohutaju puudumise tõttu. Kuna kosk on niivõrd võimas ja suur, siis on sisse kukkudes ees vaid hukk, seetõttu on vabatahtlikel teada kindlad paigad, kuhu üldjuhul laibad kogunevad.
Kolmandat päeva alustasime ajaloolise kosega, mis sajandeid tagasi tekkinud maanihke tõttu tänaseks oma ilu saab jagada. Projekti raames on võimalus üksuse liikmetel tutvuda kultuuriga ja vahetada kogemusi, mistap saime teada, et kose juures sooritati ammustel aegadel süüdimõistetute hukkamisi (enamasti naised). Päeval tutvusime veel Reykjaviki linnaga ning külastasime Islandi suurimat päästekomandot.
Reykjaviki vabatahtlike päästekomandos arutlesime taas Grindaviki sündmuste üle ning kuidas Island on valmis selliste olukordadega silmitsi seisma. Lisaks andis kohaliku tuletõrjekomando pealik meile ülevaate Islandil toimunud suurtest metsa- ja maastikupõlengutest, mis üha sagedasemaks on muutunud Islandi kiirest flora arengust ning soojemast kliimast. Tutvusime Reykjaviki tuletõrjekomando sisuga, kus taas oli ühendatud Punase Risti kiirabi auto ning tuletõrjujad ja politseinikud - ühtekuuluvus ning koostöö on Islandil ääretult oluline.
Neljandat päeva sisustas praktiline väliharjutus liustikul. Matkasime Solheimajökulli mägedesse, et tutvuda liustiku olemusega, selle ohtudega ning kõige olulisemalt jää pealt päästega. Pika matka tulemusel jõudsime liustiku augu jalamile, millesse tehnilise pääste üksuse liikmed laskuda said, et omal silmal näha paksu jää sees voolavaid jõgesid. Nööripääste on Islandil sagedane praktika, seega said ka meie vabatahtlikud õppida, kuidas nööripäästega tegeletakse ning milliesid võtteid ja vahendeid selleks kasutatakse.
Viies päev tõi meid Vestmannaeyjar'i saartele, kus veetsime terve nädalavahetuse. Vägevate lainete keskel jõudsime tuule rohkele Atlandi ookeani saarele, kus toimus 50 aastat tagasi vulkaanipurske tagajärjel mastaapne humanitaarkriis. Kohe esimesel päeval kohtusime kohaliku vabatahtliku päästekomando valves oleva liikmega, kes tutvustas meile ümbruskonna ohtusid ning tegevust nii maa- kui ka merepääste suunal.
Just Vestmannaeyjar'i saarel sai alguse Islandi vabatahtlik pääste aastal 1913. Alustades vabatahtliku merepäästena ning arenedes siis mitmekülgseks maa- ja merepääste organisatsiooniks, kelle eeskujul tekkisid üle Islandi vabatahtlikud päästekomandod. Päästeliidu tehnilise pääste üksuse liikmetel oli au viibida ajaloolise organisatsiooni hoones, istudes lauas inimestega, kelle isad ja vanaisad on loonud üle sajakümne aastase organisatsiooni, mis on täna Islandi üks lugupeetumaid ühinguid.
Saarel külastasime ka Eldheimari muuseumit, mis tutvustas lugu 1974. aasta vulkaanipurskest. Muuseum on ehitatud ümber kivide alt ekskaveeritud maja, näidiseks kui õrn on kohalik elu. Kuus kuud pursanud vulkaani tulemusel suurenes saar kolmandiku võrra ning hävines pool tolleaegsest linnast, tekitades ühe suurima humanitaarkriisi Islandil. Sellegipoolest kolisid kohalikud linna tagasi ning jätkates oma elu nüüd veelgi suuremal saarel.
Pika nädalavahetuse sisse jagus mägimatk vulkaanijalamile kui ka kohaliku kultuurieluga tutvumine. Külastasime kohalikku tuletõrjekomandot, kus töötasid taas koos Punase Risti kiirabi ja tuletõrjujad. Nädalavahetuse tegi aga tehnilise pääste üksuse merepäästjatele eriliseks päästepaadiga sõit ümber kohalike saarte, kus tutvusime Islandi merepääste võimekusega ning nende töös ette sattuvate sündmustega. Päästeliidu vabatahtlikke pani imestama, et Islandi merepääste reageerib sündmustel igal ajal, iga ilma, iga tuule ja merelaine kõrgusega - inimelud tuleb päästa ning selleks on vaja vaid oskust ja professionaalset varustust.
Päästeliidu vabatahtlikud tänavad Landsbjörgi vabatahtlikke ääretult õpetliku ning vägeva nädala eest!
Islandi ja Eesti vabatahtlikud päästjad osalevad Nordplus kogemusrände projektis, mille eesmärk on vahetada teadmisi ja oskuseid erinevatel päästeteemadel. Augustis külastas Eestit 10 Islandi vabatahtlikku, kes läbisid siin metsa- ja maastikutulekahjude koolituse. Eesti vabatahtlike jaoks on oluline õppida Islandi kolleegidelt päästmist keerulistes tingimustes.
Veel uudiseid
info@paasteliit.ee
+372 527 4112
Sirge 2, 10618 Tallinn, Eesti
PÄÄSTELIIT
Registri number 80302703
IBAN EE547700771002741382