05.veebruar 2025
hendrik
Eesti Punase Risti IV-klassi teenetemärgi pälvib 2025. aastal Luhamaa-Nulga vabatahtlik päästja Andres Pindis.
Andres on vabatahtliku päästega tegelenud juba 15 aastat. Täna teatas presidendi kantselei, et Presidendi teenetemärgi Eesti Punase Risti IV-klassi pälvib Võrumaalt pärit, täna Luhamaa-Nulgal toimetav läbi ja lõhki vabatahtlik Andres Pindis. Tegime Andresega selle raames lühikese intervjuu:
Andres, mis tunne on saada presidendilt nii suur tunnustus? Enam kõrgemat tunnustust ju ei ole.
Esimesena helistas mulle Lõuna-Eesti Postimehe ajakirjanik ja ma ütlesin, et poisid ärge naljatage. Aga ajakirjanik ütles, Ja no siis võttis jalad täitsa värisema. Ikka nähakse kaugele Kagu nurka ka, mis seal toimub. Nii palju on tehtud ja no ei oskagi kohe kommenteerida. Eks see tunnustus on ju kõikidele, kellega on seda teekonda läbitud. Suur au on küll.
Kaua sa oled vabatahtlikku tööd teinud?
15 aastat oldud ja tehtud. 91. aastast olin ma Võru kutseline tuletõrjuja, hiljem muutus tuletõrje päästeks. Algul alustasin seal autojuhina ja lõpuks olin täitsa n-ö klassikaline päästja. Seda kuni 2002 aastani, sest siis ikka tuli soov sõpradega proovida eraettevõtlust ka. Ega mind väga Võrust ei tahetud ära lasta ja komandopealik ikka veenis, et prooviks pool aastat veel ja nii, aga uusi väljakutseid oli sel hetkel vaja ning aeg oli hea. Oleks ka teinud kaht asja korraga, aga 2002 oli selline, et loeti päästjaid riigiametnikeks ja nad ei tohtinud kahe koha peal töötada. Seega pidin raske südamega ühest ikkagi loobuma, et ise veelgi enam areneda.
Aga siis mõned aastad tegime ja muidugi pääste minu elust jäädavalt ei lahkunud. 2009. aastal tuli Misso elama vastseliina kutseline Madis Soesuu, kes on tänaseks kahjuks manala teele läinud. Tema tegi vabatahtliku pääste Misso ja ta teadis, et mul on taust ja võttis mind ka kampa. Tegime seal garaazid korda ja saime Zili. Üks hetk otsustas ta kolida ja ameti maha panna ning ma siis võtsin 2011 komandojuhi ameti üle ja seal toimetasin kuni 2021. aastani.
Tütar elas mu Luhamaa majas ning ise elasin Missos. Üks hetk kolis tütar Austraaliasse kogemusi otsima ja ma mõtlesin, et ei saa ju talu niisama jätta seal Luhamaal ja otsustasin tagasi tallu kolida. Kuna vabatahtliku pääste pisik ja kogemused olid sees, siis alustasin seal uuesti Luhamaa-Nulga komando ehitamist. Oluliseks osaks oli tugev toetus kohalikult omavalitsuselt, eriti Kalvi Kõvalt ja kindlasti kohalikult elanikkonnalt, kellega täna koos kogukonnas seda turvatunnet tagame.
Täna tegutsed Luhamaa-Nulgal - kuidas seal läheb?
Läheb väga hästi ja saame öelda, et esmaspäevast oleme ametlikult valves. Meil on täiesti uus maja, mille hiljuti toetajate abiga valmis saime. Uued autod - ühe saime tänu Toomasele Tõrvandist, Ford F350, mis on meil täna põhiauto. Ta jättis kõik varustuse ka peaaegu, et peale, seega saime tugeva toetuse oma sõpradelt. Lisaks on ka üks Volvo päästeauto, mis on pigem tagavaraks esialgu.
Leping Päästeametiga on juba tehtud nii ennetusele, tuletõrjele kui ka elanikkonnakaitse koolituste pakkumisele. Kohalikule elanikkonnale pakume kõiki võimalusi, et turvatunnet tagada. Meil on täna olemas 4 inimest II-astme koolitusega ja 4 inimest I-astme koolitusega, kellest kolm on juba kirjas II-astme koolituse läbimiseks. Lisaks on ka alarmsõidukijuhid olemas, seega igal rindel oleme valmis ja koolitame end veelgi enam valmis.
Raadiojaamad on veel häälestamata, aga see on peendetail - oleme valmis esmaspäevast täiesmahus tagama Luhamaa-Nulga elanike turvatunnet!
Kindlasti sinusugune mees nüüd paigale ei jää ja soovib edasi areneda. Mis plaanid tulevikus veel on?
Kindlasti edasi areneda, plaane on nii palju ja võimalusi ka. Kindlasti tahaks Scania ka saada endale. Maastikuvõimekust tahaks kindlasti juurde kõvasti - mida rohkem seda uhkem.
Mis sind innustab kogukonna turvatunnet looma?
Kogemus. Ma olen ju olnud kutseline päästja ja 15 aastat vabatahtlik päästja, lisaks veel 10 aastat abipolitseinik. Kui palju ma nägin kvaliteedihädasid ja inimeste abistamist kõrvalt - näen, et vabatahtlikku päästet on väga vaja. Ja 2-3 minutiga päästab palju kui kellelgi on häda käes.
Teisalt ikka see pisik on sees. Nii kaua juba teinud seda tööd ja tütar ütles ka mulle: “Issi, me oleme Austraaliast tagasi tulles esimesed kes tulevad kohe sinu juurde nime kirja panema.”
Mul on 60 täis ja üritame veel nii kaua kuni jaksu ja tahet on. Mul on see mure, et kunagi ei oska "ei" öelda kellelegi. Vahepeal mõtlen, et ei tee enam midagi ja lasen lihtsalt olla... Aga kui keegi helistab, siis ikka lähed ja teed.
Palju õnne Andresele väärt tunnustuse eest ja aitäh panuse eest, millega oled Eesti siseturvalisuse uutele tasemetele viinud!
Veel uudiseid
Kõik postitused
info@paasteliit.ee +372 527 4112 Sirge 2, 10618 Tallinn, Eesti
PÄÄSTELIIT
Registri number 80302703 IBAN EE547700771002741382
${i18n('newsletter')}
Oma veebilehel kasutame küpsiseid. Küpsised aitavad analüüsida veebiliiklust ning annavad meile statistilist teavet.
Otsi
Liitu meie uudiskirjaga
Minu Andmed
Tulumaksu tagastuseks on vaja sisestada annetaja nimi ning isikukood.