10.november 2025
hendrik
Päästeliidu tehnilise pääste üksuse vabatahtlikud viibisid eelmisel nädalal Ukraina päästeteenistuse korraldatud õppustel.
Ukraina päästeteenistuse Rivne oblasti päästjad korraldasid Päästeliidu tehnilise pääste üksuse (TRU) vabatahtlikele koolitus-õppuse, mille käigus said esimest korda ajaloos Eesti vabatahtlikud päästjad Ukrainast praktilise kogemuse sõjatingimustest päästest.
Õppus korraldati Rivne oblasti päästepolügoni vastloodud harjutusalal, kus oli sel korral võimalus läbimängida kolme erinevat varisenud hoonest päästmise stsenaariumit:
Tulekahju korral: sõiduauto tulekahju kustutamine garaažis ja hoonekonstruktsioonide alla lõksu jäänud kannatanu otsimine ning abistamine;
Raketirünnaku korral: pommitamise tagajärjel hävinud elumaja rusude eemaldamine, kannatanute otsimine ja evakueerimine;
Keemiaohu korral: tööstustsehhi varingu likvideerimine, kus on kahjustatud klooripaak, inimeste päästmine katuselt ja rusude alt.
Enne praktilisse osasse minekut, said vabatahtlikud ülevaate varingupääste põhiteadmistest ja sellega seoses erinevatest seadeldistest, mida varingupäästel rusudest otsimisel kasutatakse. Näiteks spetsiaalsed andurid, mis tajuvad iga väiksema liigutuse ja vibratsiooni rusude all.
Ukrainlased on suutnud luua erakordselt tõelähedased tingimused harjutuste läbiviimiseks. Seda ilmestab raketirünnaku korral päästmisel suur rusude hunnik, kus ka harjutuste ajal pead jälgima igat traati ja kivi liikumist, kuhu astuda. Tulekahju korral loodi reaalne autotulekahju, mida päästjad kustutama pidid. Ning keemiaohu jaoks on loodud eraldi kitsastes tingimustes asukoht, kuhu klooritank on asetatud ning kus eraldi keemiakaitseülikondadega liikuma pidi.
Vene Föderatsiooni käekiri on pommitada ühte kohta ajalise viivitusega mitu korda, et rünnata ka päästetöid alustavaid päästjaid. Seda olukorda mängiti ka harjutusel läbi, kus keset päästetöid kõlas õhuhäire sireen ning kõik harjutusväljal olijad pidid kannatanud maha jätma ning varju otsima. Immitatsioonivahenditega loodi raketirünnak, peale mida said päästjad juba uute kannatanute seisunditega päästetöid jätkata. Reegel sellistes olukordades on, et päästja peab ennekõike hoolitsema enda turvalisuse eest ehk mitte sattuda ise päästetavaks.
„Realistlikumaks muutis õppuse see, et kõik osalejad pidid lisaks tuletõrjuja baasvarustusele kandma ka ballistilisi veste ja kiivreid, mis on täna sõjatingimustes päästjatele kohustuslik. Ukrainas läbitud õppus on võrreldamatu kogemus meie vabatahtlikele,“ sõnas Päästeliidu tehnilise pääste üksuse juht RistoRoomet.
Õppusel osales 13 vabatahtlikku päästjat üle Eesti:
Pajusi Vabatahtlik Päästeselts
Palivere vabatahtlik päästekomando
Kaberneeme vabatahtlik maa- ja merepäästekomando
Pihtla vabatahtlik päästekomando
Vabatahtlik Reservpäästerühm
Laeva vabatahtlik päästekomando
Noarootsi vabatahtlik päästekomando
Türi Vabatahtlik Tuletõrje Ühing
Päästeliidu juhi Piia Kallase sõnul on õppus pikaaegse koostöö ja toetuse tulemus: „Ukraina päästjate korraldatud õppus sai teoks vaid tänu Eesti annetajate ja koostööpartnerite toele. Kogu meie annetatud päästevarustus ja -tehnika tuleb Eestisse tagasi teadmiste ja kogemuste näol, millega meie saame olla paremini valmistunud kõige halvemaks stsenaariumiks,“ sõnas Kallas.