27.aprill 2026
hendrik
Nordplus projekti raames käis 10 vabatahtlikku päästjat Islandil õppimas päästet keerulistes tingimustes.
Päästeliidu tehnilise pääste üksuse juhtgrupi liikmed külastasid möödunud nädalal Islandit, kus neid võõrustas ICE-SAR tiheda programmiga. Nädala sisse mahtus õppima nii evakuatsiooni, elanikkonnakaitset, nööripäästet, merepäästet kui ka Islandi USAR meeskonnalt tehnilise pääste võimekust ja palju muud. Kokku osales projektis kümme tehnilise pääste üksuse vabatahtlikku, kes kuuluvad Aasukalda, Kuusalu, Noarootsi, Palivere, Türi ja Pihtla vabatahtlikesse päästekomandodesse.
Esmaspäev algas loengutega Islandi viimase aja suurimast päästesündmusest Grindaviki piirkonnas. Suurte maavärinate tagajärjel tekkisid linna eluohtlikud maalõhed ning linna lähistel hakkas maa alt vulkaan purskama, mille tulemusel evakueeriti 2023. aasta 10. novembril 3600 inimest. ICE-SAR vabatahtlikud tegid aktiivselt politsei, pääste ja elanikkonnakaitse asutusega koostööd, mille tulemusel päästeti tuhanded inimesed. Lisaks saadi ülevaade ICE-SAR üldisest tegevusest ning võimekusest Islandi elanike kaitsmisel. Päeva teises pooles sõideti Grindaviki, kus nähti oma silmaga katastroofi tagajärgi ning tutvuti kohaliku vabatahtlike päästekomando võimekusega.
Eesti vabatahtlikud lauaõppusel Vogaris. 20. aprill 2026.
Õhtuks sõideti lähedal asuva Vogari linna Skyggnir'i vabatahtlike juurde. Eesti vabatahtlikele oli see eriline, sest päeval omandatud teadmised tuli nüüd õppekeskkonnas proovile panna. Tutvustus kohalikust komandost ning siis ootas lauaõppus evakuatsioonist. Islandlased on koostanud erinevate stsenaariumitega lauaõppuse Grindavikist, et olla valmis erinevateks võimalikeks sündmusteks ümber Grindaviki linna - sel korral katsetati meie vabatahtlike oskuseid ja teadmisi, kuidas kriitilises olukorras hakkama saada.
Üks osa grupist pidi koordinatsioonikeskuses suurt pilti kokku panema ehk juhtima kaardil kõiki sündmuseid korraga. Teine osa grupist liikus õues asuvasse mobiilsesse juhtimiskeskusesse, mis oli just valmis saanud ning eestlastel oli esimene võimalus bussis juhtimist testida. Nemad olid õppusel keskmine juhtimistasand ehk nemad juhtisid otse üksuste tööd põllul vastavalt koordinatsioonitasandi juhistele.
Õhtune õppus andis hea ülevaate, kuidas valmisolek peab olema kõigeks ning kiire info pealetuleku all tuleb teha antud hetkel parim otsus käesoleva info põhjal - valesid valikuid kriisiolukorras ei ole.
Teisipäev algas Elanikkonnakaitse Agentuuri külastamisega, kus kohalikud tegid ülevaate oma tegemistest ja tutvustasid, kuidas on korraldatud elanikkonnakaitse reageerimine ja ennetustegevused Islandil. Kohtusime suures juhtimiskeskuses, mis hakkab tööle vaid suurte kriiside puhul, nagu seda on Grindaviki katastroof.
Teises osas külastati taas ICE-SAR peamaja, kus esmalt tutvustati eestlastele Islandi geograafilist eripära ning teises osas tutvusime ICE-SAR loodud veebipõhisel programmiga, mis aitab koordineerida ja loggida eriastususte tööd päästesündmustel - live keskkonnas saab tegutseda kaardil, vahetada infot ning see kõik salvestub hilisemaks kasutuseks. Lisaks tutvusime eritasandil juhtimistegevustega ehk kuidas koordineeritakse Islandi vabatahtlikke koos partnerasutustega.
Vabatahtlikud Raido Kimmel ja Indrek Nõlvak varingupäästet harjutamas. 21. aprill 2026.
Õhtune osa möödus ARSAELL komando vabatahtlikega, kes korraldasid eestlastele sisuka õhtu tehnilise pääste teemadel. Õhtusel koolitajal on ICE-SAR vabatahtlik, kes on osalenud varingust päästetöödel nii Haitil, Marokos, Türgis, Algeerias ja Tais. Pealtnäha lihtsad ülesanded on väga olulised harjutamiseks, mistõttu said eestlased kogenud koolitaja käe all harjutada metallihunniku toestamist ja seal liikumist, raskemate kivide tõstmist ja toestamist ning lõpetuseks harjutus redelil, kus nelja nööridega tekitatud tugipunktiga sai redeli keset väljakut püsti panna ja ronimiseks turvaliseks muuta.
Kolmapäeval külastati Islandi Coast Guard juhtimiskeskust, kus juhitakse kogu Islandi merepäästet. Vabatahtlikud said ülevaate nende tegemisest ning võimalus oli tutvuda lennusalga tegevusega angaarides. Islandi Coast Guard opereerib kogu Islandi ümbruses 24/7, aidates nii merel kui maal päästesündmustel. Päeva teine osa möödus sõiduga Põhja-Islandile, kus toimusid järgneva kahe päeva tegevused.
Vabatahtlik päästja Marko Rumm nööripäästet õppimas. 23. aprill 2026.
Neljapäev algas Saudakrokuri vabatahtlikega nööripäästes. Meie vabatahtlikel avanes võimalus tutvuda nööride, sõlmede ja kõige muuga, millega on võimalik inimesi keerulistes kohtades päästa - Eesti puhul kaevudest, silotornidest ja muudest raskesti ligipääsetavatest kohtadest. Teine osa päevast möödus merepääste võiemkuse tutvumisega, kus nii Saudakrokuri kui ka üle lahe vabatahtlikud tulid oma paatidega nende tehnikat ja piirkonda tutvustama. Võimsa päeva lõpetas külastus geotermilisse veejaama - neid on ühe linna peale mitu ning kogu piirkonna soe vesi tuleb otse maa seest.
Eesti ja Islandi vabatahtlikud merepääste võimekusega tutvumas. 23. aprill 2026.
Reedel testisid Eesti vabatahtlikud Saudakrokuri masinaparki. Ülevaade oli nii bahnwageni, maasturite kui ka ATVga. Islandlased kasutavad kõikvõimalikke masinaid, et keerulisel maastikul edukalt kohale jõuda. Päeva teises osas sõideti teisele poole Islandit, Westmani saarte lähistele, kus toimus järgmisel päeval suurõppus.
Laupäev algas meigitoaga. Islandi vabatahtlikud korraldasid suure ühisõppuse politsei, kiirabi, rannikuvalve, pääste ja vabatahtlike päästjatega, kus Eesti vabatahtlikel osales võimalus olla kannatanud.
Eesti vabatahtlikud astusid väikse lennujaama uksest sisse ning pisteti kohe meigitooli, et valmistada nad ette kannatanudeks islandlaste suurele õppusele. Stsenaariumi kohaselt toimus lennuväljal liiklusõnnetus, kus süttis ka tulekahju. Kolme auto kokkupõrkel oli 13 vigastatut ning mitmed koheselt surnud. Meie vabatahtlikud kehastasid nii alajahtunud kannatanuid, suitsu sissehinganud, peapõrutusega, sisemise verejooksu ja jalaluu murdudega patsiente - igal ühel oli oma roll ja stsenaarium, mille järgi kohalikud pidid neile abi andma.
Eestlased koos paari kohalikuga autodesse pandud, tuli õppuse kutsung ning kohale ilmusid esialgu politsei. Pärast seda koheselt päästeteenistus ja kiirabi ning siis jõudsid kohale Islandi vabatahtlikud, kes hakkasid olukorda lahendama. Pääste reageeris paari minutiga ning kustutas tulekahju, et politsei saaks koos kiirabi ja vabatahtlikega inimesi päästma. Kiire triaaž tõi koheselt osad patsiendid juba olukorrast välja ning teisi hakati veel abistama - kriitilises seisundi patsientidele anti esmaabi ning nemad transporditi kiirabiautodega eemale. Mõned patsiendid lõigati autodest pääste abil välja - Islandi vabatahtlikud abistasid igal moel kutselisi esmaabi ja muuga. Tippsündmuseks sai kõigile siiski kopteri saabumine, mis stsenaariumi kohaselt oleks pidanud triaaži punased patsiendid haiglasse toimetama.
Vabatahtlik Märt Olenko viiakse "kannatanuna" minema. 25. aprill 2026.
Kui põllult sai kannatanud minema viidud, algas teine triaaž esmases punktis, kus nii mõnegi olukord halvenes, mõnel paranes. Meie vabatahtlikud said kohalikelt väga tugevat tagasisidet rolli sisseelamise eest, sest meie aktiivsus kannatanutena oli neile üllatuslik - meie julguse tõttu, said nad päriselt läbi mängida, kui keeruline on suhelda ja rahustada õnnetusse sattunud inimestega.
Õppuse lõpetas kopteri harjutus vintsimisega. Eelnevatel päevadel tutvutud angaaris olev kopter võttis nüüd vabatahtlikud vintsiga üles, et harjutada oma tegevust - meeletu kogemus, mis jääb vabatahtlikele igaveseks meelde.
Eesti vabatahtlikud väga sisuka nädala vältel tutvuda erinevate päästevaldkonda teemadega nii elanikkonnakaitses, nööripäästes, kopteriga päästes, esmaabis ja tehnilises päästes. Seda kõike saavad meie juhtgrupi liikmed edasi anda ja rakendada järgmistel tehnilise pääste üksuse õppustel ja harjutustel, et olla ka Eestis valmis igaks suuremaks kriisiks - turvaline kogukond, turvaline Eesti.
Islandi külastus toimus Nordplusi projekti raames ning Põhjamaade Ministrite Nõukogu rahastusel.