Päästeliidu vabatahtlikud on valmis kriisieelses töös kaasa lööma

Põneva arutelu käigus jõudsime järeldusele, et Eesti maapiirkondades elavad inimesed on suuremas osas kriisideks valmistunud. Murekoht on need kortermajades elavad inimesed, kelle puhul igapäevane mugavus on nende valmisoleku annulleerinud. Nende inimeste suust tulevad tavaliselt lasused: "Aga meiega ju ei juhtu midagi. Lähen ostan poest vett kui kraanist enam vett ei jookse. Ja elektri saan ju naabri juurest."

Samal ajal on meil Eestis tuhandeid siseturvalisuse vabatahtlikke, kes on oskuste, teadmiste ja kogemustega valmis kriisieelses protsessis kaasa lööma. Me peame olema kriisiks valmis enne kui kriis realiseerub, mitte hakkama mõtlema kriisi keskel, kuidas käituda.

Vabatahtlikud on see edasiviiv jõud, kes on valmis kiiremini ning paindlikumalt olukordadele lähenema. Õpetlik näide selleks on Ukraina sõda, kus vabatahtlikud suudavad palju kiiremini sõjas lahendusi leida kui riik suudab käske välja anda. Päästeliidu asutaja, Ukraina toetaja Toomas Roolaid on öelnud, et selline stiil on Ukrainale toonud ka võidueelised ning meil on vaja sellest vaid õppida.

Päästeliidu vabatahtlikud päästjad koos Abipolitseinike Kogu ja Naabrivalvega on valmis pakkuma riigile abikätt ja koolitama inimesi kriisideks valmistumiseks. Meie oskused, teadmised, kontaktid ja kogemustepagas on üüratult lai ja me oleme alati valmsi seda jagama, et üheskoos tagada turvalisus ja teadlikus ka neile 85%-inimestele, kes ei ole veel täna kriisideks valmis.