Eestlane käis Jaapanis päästekoerte testi hindamas
Novembri teisel nädalavahetusel kutsuti Margot hindama Jaapani Päästekoerte Treenerite Assotsiatsiooni korraldatud varinguotsingu testi. Kutsujaks oli tema kolleeg, kogenud jaapani kohtunik Hidehiro Murase. Test toimus Nagano prefektuuris Fujimis ning sellest võttis osa üle 50 koerameeskonna.
Päästeliit tegi Margotiga ka intervjuu, et teada saada, kuidas oli kogemus rahvusvahelisel tasemel Jaapanis päästekoerte tööd hinnata:
Otsingukoerte testi sooritati lõhnatöö ja kuulekuse ning osavuse alal
Koerte koolitustaseme testimine toimub ühtsete rahvusvaheliste SAR eeskirjade alusel. Jaapanis lähtutakse samadest koerte testimise eeskirjadest, millega töötame ka meie Eestis.Test toimus kolmes raskusastmes – vastavalt tasemele tuleb sooritada lõhnatöö ehk otsinguosa varingualal ning kuulekuse ja osavuse harjutuste programm, mis tehakse platsisooritusena. Seda hindasid kaks kohtunikku, mina Eestist ja teine kohtunik Jaapanist. Testil tulemuse saamiseks tuleb koeral leida ja märku anda kõikidest alale peidetud kannatanutest ning saavutada positiivne tulemus ka kuulekuse osast.
Minu roll kohtunikuna oli valmistada ette ja viia läbi varinguotsingu sooritused. Selleks tuli:
- teha peidikute valik;
- kontrollida neis õhuvoolude liikumist, et koeral oleks lõhna saamine võimalik;
- piiritleda otsinguala;
- määrata koerajuhile lubatud liikumise ala.
Nii nagu koerajuhid tulid erinevast taustsüsteemist, varieerus ka osalenud tõugude palett päris väikestest tõugudest nagu corgi ja beagle maailmas laialdaselt kasutusel olevate teenistuskoerte tõugudeni (saksa ja belgia lambakoerad, labradori retriiverid).
Kõige enam positiivseid tulemusi saavutati algajate tasemel. Kesk- ja kõrgema taseme ülesanded ongi raskemad, kuid paljudele sai saatuslikuks see, et koertel oli iseseisvalt raske vastu võtta otsust leitud inimesest teatamiseks.
Eriti jäi meelde kaks kõrgema klassi sooritust, mis õhtul pimeda peale jäid ja kus mõlemad koerad näitasid head töötahet ning andsid tugevalt ja jõuliselt haukudes märku kõikidest leitud kannatanutest.
"Otsingukoerte puhul on kõige tähtsam oskus leitud inimese asukohast märku andmine, see on ka päästekoerte testimisel kõige olulisemaks kriteeriumiks. Koer peab oma käitumisega suunatult näitama lõhnaallikat või sellele võimalikult lähedast kohta, kust lõhna tuleb."
Otsingutöödel on kõige olulisem koera ja koerajuhi tugev meeskonnatöö
Enamasti on päästmisel võimalused varingupinnasel liikumiseks piiratud, seega on äärmiselt oluline, et koertel on võime iseseisvalt töötada ja otsuseid teha leitud lõhna asukoha täpsustamiseks ja märku andmiseks ka distantsilt.Varinguotsingul on enamlevinud kannatanust teatamise ehk märkuandmise viisiks haukumine. Keerulistes tingimustes ja keskkonnas, stressi ja väsimuse foonil muutub see koertele sageli raskeks ka eksami tingimustes - rääkimata reaalsetest situatsioonidest. Samas missiooni tulemusi hinnatakse päästetud eludes, ja see sisaldab endas palju enamat kui ainult koera töö.
See on terviklik tiimitöö - alates võimalikult kiirest sündmuskohale saabumisest kuni koerajuhi ja koera vahelise meeskonnatööni, kus koerajuht peab koera suunama otsima rusudesse sinna, kus tõenäosus võimalikke ohvreid leida on kõige suurem. Koerajuht peab oskama oma koera lugeda ja saama aru tema käitumisest ja reaktsioonidest ka siis kui olukorrast tingituna näiteks koer ei suuda tavapäraselt märku anda.
Veel paistis positiivselt silma koerajuhtide teoreetiline ettevalmistus ja töökultuur – alates korrektsest riietusest ja kaitsevarustusest - kõik oli detailideni paigas, testiülesande lahendamisele läheneti süsteemselt. Paljudel oli märkmik ja pliiats kohe käes, kuulati tähelepanelikult sündmuse legendi ja kiiresti visandati endale otsinguala kaart, tehti prioritiseering vastavalt saadud lähteinfole ning jaotati ala otsingusektoriteks.
"Üldine olukorrateadlikkus on Jaapanis kindlasti kõrgem ning see avaldus ka koerajuhtide käitumises."Tõenäosus ellujäänud kannatanute leidmiseks on suurem seda tüüpi varingutes, kus näiteks hoonete puhul on jäänud konstruktsioonide vahele suuri lõhesid. Jaapanis on ka päris sageli maalihkeid, aga seal on pinnase, muda- ja veesegused massid sedavõrd rasked ja purustava jõuga, et elusalt pääsemise lootust eriti ei ole, kuid ka sellised alad vajavad otsimist.
Jaapan tervitas Margotit soojalt
Tervikuna jäi meelde äärmiselt soe, sõbralik ja siiras vastuvõtt kogu saareriigi külastuse ajal. Jaapanlased on ju teadagi väga tasakaalukad ja viisakad ning emotsioonid kontrollitud, kuid nende tänulikkus oli tõesti südantliigutav. Õhtusöögilauas elust ja olust rääkides tunti Eesti vastu suurt huvi - uuriti kui külm meil ikka on ja mis on meie rahvusköök ja vaatamisväärsused. Samuti jagati muret suhete osas meie suure ühise naabri osas, kelle provokatsioonid piiririkkumiste näol on ka Jaapanis sage teema."Rõõmsat üllatust ja elevust tekitas kui näitasin telefonist suvel tehtud ühist pilti meie Kaido Höövelsoni alias Barutoga. Alles kohalike reaktsioonist mõistsin kui sügavalt austatud ja lugupeetud Baruto tegelikult Jaapani ühiskonnas on."
Margot näeb Eestis tugevat vajadust õppeväljaku rajamisele
Eestis me ei saa kuidagi üle ega ümbert varinguotsingu harjutusala puudumisest, mis peaks sisaldama erineva raskusastmega kinniseid peidikuid, sügavamaid kaeve, tunneleid, pimedaid ruume ning jäljendaks erinevate materjalidega kaetud rusupinnast. Ilma kohapealsete tingimusteta ei ole kvalitatiivne ega kvantitatiivne areng koerte varinguotsingu väljaõppes lihtsalt võimalik.Jaapanis testimisel kasutatud harjutusala ei olnud olemuselt suur ega keerukas rajatis, kuid sisaldas kõiki vajalikke elemente, mis koerte varingukoolituse baastreeninguteks vajalik. Seega on mõtlemist, kas Eestis tuleks selles osas siiski midagi ette võtta, et leida ja kaasata vahendeid ning püüda need baastingimused varingukoerte koolituseks ikkagi luua.
Millised on järgmised plaanid?
Püüan oma aega jagada ja tasakaalu hoida nii kohtunikutöö kui oma koera treenimise vahel. Olen seda meelt, et tegevkohtunik peab ka ise olema aktiivne koerajuht ja võtma samuti osa katsetest, mida hindab ning suutma oma koera esitada tulemuslikult.Plaane järgmiseks aastaks juba on, nii hindamiseks kui oma koera testimiseks, aga need sihtkohad jäävad kõik Euroopa riikidesse. Kindlasti loodan säilitada ja uuendada oma koera varinguotsingu kvalifikatsiooni ning lähimad võimalused selleks avanevad Soomes ja Rootsis järgmisel kevadel.
Veel uudiseid
info@paasteliit.ee
+372 527 4112
Sirge 2, 10618 Tallinn, Eesti
PÄÄSTELIIT
Registri number 80302703
IBAN EE547700771002741382