Algas kütteperiood

Mullu puhkes hooletu kütmise tõttu 101 tulekahju, hukkus viis inimest.

Päästeameti statistika järgi laastas Eesti inimeste kodusid mullu 101 valesti kütmisest alanud tulekahju, ERGO kindlustuse kogemuse põhjal on keskmine kahjusumma sellisel juhul 4000 eurot. 

Küttekehadest alguse saanud tulekahjudes hukkus mullu viis inimest. Nende viie kohutava tragöödia kõrval leidis aset veel kümneid „argiseid“ põlenguid, mille põhjus oli hooletu kütmine. Selle alla käivad kõikvõimalikud vead kütmisel – põlevvedeliku kasutamine tule süütamisel, küttematerjalide koldele liiga lähedal hoidmine, kuumast tuhast valel viisil vabanemine. 

ERGO kindlustuse andmetel tõi keskmine küttekoldest alanud põleng kaasa 4000 euro eest kahjustusi. ERGO kahjukäsitluse valdkonna juht Caterina Lepvalts ütles, et kahjusid ei tekita mitte ainult leegid, vaid ka streikivast koldest paiskuv suits. Näiteks tahmapõleng korstnas ei pruugi maja konstruktsioone hävitada, kuid pärast tuleb siiski välja vahetada terve kodu sisustus ja mööbel, osta isegi uued riided, selgitas ta. Eluhoone konstruktsioone rikkuvate põlengute kahjud võivad kergesti ulatuda sadadesse tuhandetesse, ent pole harvad ka juhtumid, kus pealtnäha terves majas tekib ikkagi mitmekümne tuhande euro väärtuses kahjusid, lisas Lepvalts. 

2022. aastal registreeriti 144 sündmust, kus tahm süttis suitsulõõris. 139 neist olid sellised, kus tahma süttimine piirdus ainult põlenguga korstnas, kuid oli ka viis sellist, kus tahma süttimisest tekkis suurem kahju. 

„Igal sügisel, kui kütteperiood algab, on kahju vaadata, kuidas lihtsast hooletusest võib saada kulukas, aega raiskav ja närve lõhkuv kannatuste rada. Sageli on näha, et põlengu põhjustasid kergesti välditavad vead,“ tõdes Lepvalts. 

Oluline on rõhutada, et küttekolde korrashoid on koduomaniku vastutusel. Kui küttekolde kasutamine on korstnapühkija aktiga keelatud –ahi katki või lõõrid umbes – aga inimene ikka kütab oma katkist ahju, tagajärjeks põleng, siis on kindlustusfirmal õigus hüvitamisest loobuda. 

"Vabatahtlikud päästjad on Eestis turvatunde tagajad. Meie vabatahtlike üks ülesanne on ennetustöö, milles anname alati endast parima. Kuid lõpuks ei ole päästja võimuses kodudes inimeste tähelepanu jälgida," sõnas Päästeliidu juht Piia Kallas. "Seetõttu on oluline, et igaüks oleks teadlik ja hoolikas tule tegemisel ja kindlustaks, et nende küttekehad oleksid hooldatud ja sobivad kütmiseks iga kütteperioodi alguses," ütles Kallas. 

Kõiki õnnetusi pole võimalik ära hoida, kuid igaüks saab tuleõnnetuste ennetamiseks ja riskide vähendamiseks palju ära teha. ERGO pani koostöös Päästeliiduga kokku nimekirja tegevustest, mida ohutuse seisukohast meeles pidada ja järgida: 

• Korstant ja lõõre tuleb vähemalt korra aastas puhastada ja kontrollida.
• Suitsuanduri ja vingugaasianduri korrasolekut tuleb kontrollida vähemalt kord aastas.
• Ära küta üle, ahi ei pea olema tulikuum.
• Kuum ahi, lõõr või suitsutoru ei tohi olla liiga lähedal puidust või mõnest muust süttivast materjalist seinale.
• Koldest tuleb tuhk tõsta mittepõlevast materjalist, kaanega ämbrisse ja kohe majast välja viia.
• Küttematerjali ei tohi hoida kolde ees ega selle lähedal.
• Elektrisüsteemi ei tohi radiaatoritega üle koormata.
• Kütteseadmeid ei tohi jätta järelevalveta.