Põhikiri ja ajalugu

Päästeliidus tekivad head mõtted iseenesest

Päästeliit on peaaegu kümnendi seisnud selle eest, et Eesti kuuluks riikide sekka, kus õnnetused, mõttetult kaotatud inimelud ja hävinud vara oleksid väga erakordsed vahejuhtumid. Püüame teha elu Eestis ohutuks ning tagada, et olla vabatahtlik päästja ja merepäästja oleks võimalikult lihtne, põnev ja kasulik. Püüame muuta ühiskondlikku mõtteviisi säästvama ja ohutuma elukeskkonna suunas.

Päästeliit asutati 22. jaanuaril 2010 Riigikogus. Sellele eelnes neli aastat arutelusid ja mõttevahetusi erinevates Eestimaa paikades – Tartus, Elvas, Türil, Viljandis ja Eidaperes, kus osales paarkümmend aktiivsemat seltsi üle Eesti.

Üheksateistkümnest asutajaliikmest on praeguseks saanud enam kui sadat maa- ja merepäästeseltsi esindav eraõiguslik organisatsioon, millel on piirkondlikud ja valdkondlikud nõukogu liikmed, tegevjuht, sponsorlus- ja partnerlussuhete juht ning kaks korda aastas toimuv üldkogu.

Räägime alati kaasa vabatahtlikku päästet ja merepäästet puudutavate seaduste, määruste ja regulatsioonide loomisel. Tegeleme ühishangete, koolituste ja ohutuspäevade korraldamisega. Meie tegevuse tulemusena on märkimisväärselt paranenud vabatahtlike maa- ja merepäästekomandode rahaline olukord ning suhtlus kohalike päästekeskuste ja riigiasutustega. 2016. aasta lõpus kinnitasime Narvas toimunud üldkogul Päästeliidu uue visiooni – tagada Eestis 2025. aastaks ohutustase, mis on Skandinaaviaga samaväärne. Selleks näeme ette mitmeid tegevusi, mille kohta saate täpsemalt lugeda meie visiooni leheküljelt.

Päästeliit on rõhutatult avatud organisatsioon. Soovime olla Eesti kodanikuühiskonna parim näide. Ootame endaga liituma ja kaasa mõtlema kõiki, kes soovivad teha Eesti elu ohutumaks ja mõnusamaks.

Artikleid Päästeliidu loomise kohta:

Põhikiri

Päästeliidu põhikiri on kinnitatud 17. novembril 2012 Nelijärvel

ÜLDSÄTTED
1. Päästeliit on Eesti vabatahtlike päästeala organisatsioonide ühendus ja on päästeala
vabaühenduste avalike huvide ühiseks teostamiseks ja kaitseks asutatud
mittetulundusühing, mille asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.
2. Päästeliidu põhieesmärkideks on Eestis tegutsevate päästeala vabatahtlike ühenduste
ühistegevuse arendamine, liikmete ühiste huvide eest seismine, ühistegevuse heade tavade
tutvustamine ja rakendamine, ning avalikkuse ja oma liikmete kaasamine Eestis
kodanikuühiskonna arendamisse.
3. Päästeliit võib välja anda stipendiume ning tegeleda koolitustegevusega.

LIIKMELISUS
4. Päästeliidu liikmeks vastuvõtmist võib taotleda iga Eestis avalikes huvides tegutsev
päästeala vabatahtlike ühendus.
5. Nõukogu võib kehtestada väljaspool Päästeliidu liikmeskonda eristaatusi (nt toetaja- või
auliikmed), kellele ei rakendu seadusest ja põhikirjast tulenevad Päästeliidu liikmete õigused
ja kohustused.
6. Päästeliidu liikmeks astumiseks esitatakse Päästeliidu juhatusele ettenähtud vormil
avaldus. Liikmeks vastuvõtmise otsustab Päästeliidu nõukogu kuu aja jooksul või nõukogu
otsusega mittenõustumisel järgmine üldkoosolek.
7. Kõik liikme õigused ja kohustused tekivad pärast jooksva aasta liikmemaksu tasumist.
Liikmete ja maksude arvestust peab juhatus.
8. Päästeliidust väljaastumiseks esitab liige juhatusele avalduse, mis rahuldatakse kuu aja
jooksul, kui liige on tasunud oma võlad Päästeliidu ees, sh jooksva aasta liikmemaksu.
9. Liikme võib Päästeliidust välja arvata nõukogu 2/3 poolthäälte enamusega seaduses
sätestatud korras ja alustel, kui liige ei järgi käesolevat põhikirja, rikub üldtunnustatud
eetikanorme või ei tasu liikmemaksu.
10. Juhatus teatab väljaarvamise ettepanekut arutava nõukogu koosoleku toimumisest
väljaarvatavale liikmele vähemalt kaks nädalat ette. Väljaarvataval liikmel on õigus esitada
oma selgitused ja nõuda küsimuse arutamist üldkoosolekul vastavalt seadusele.
11. Päästeliidu liikmete õigused ja kohustused tulenevad seadusest, põhikirjast ja
üldkoosoleku otsustest.

JUHTIMINE
12. Päästeliidu üldkoosolekul on kõik seadusest tulenevad õigused, mida pole põhikirjaga
antud nõukogu pädevusse.
13. Üldkoosolek toimub vähemalt korra aastas seadusega ette nähtud juhtudel ja korras või
vastavalt vajadusele. Üldkoosoleku kokkukutsumisest teatatakse vähemalt 14 kalendripäeva
ette e-posti teel. Üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata osalejate arvust.
14. Üldkoosolekute vahelisel ajal täidab üldkoosoleku ülesandeid volinike koosolek
(põhikirjas, nõukogu statuudis ja igapäevases asjaajamises nimetatud „nõukogu“). Nõukogu
pädevuses on üldkoosolekute vahelisel ajal lisaks seaduses ja põhikirjas sätestatule juhatuse
liikmete valimine ja tagasikutsumine, juhatuse tegevuse üle järelvalve teostamine ning
juhatuse esindusõiguse laiendamine ja piiramine, ning juhatuse koostatud Päästeliidu
eelarve ja tegevuskava ning aastaaruannete heakskiitmine enne üldkoosolekule esitamist.
15. Nõukokku kuuluvad isikud valib Päästeliidu liikmete poolt esitatud kandidaatide seast
üldkoosolek vastavalt seadusele kolmeks aastaks. Nõukogu liige võib tagasi astuda enne
volituste lõppemist, teatades sellest nõukogule vähemalt kuu aega ette.
16. Nõukokku valitakse 5-10 liiget, nõukogu täpse suuruse ja territoriaalse esindatuse
põhimõtted määrab üldkoosolek.
17. Nõukogu kinnitab enda töökorralduse (nõukogu statuut) ning valib endi seast esimehe.
Nõukogu koosolekute kokkukutsumisele ja läbiviimisele ei kohaldata seaduses ja põhikirjas
üldkoosoleku kohta sätestatut.
18. Päästeliitu juhib ja esindab igapäevaselt ühe- kuni viieliikmeline juhatus, mis valitakse
nõukogu poolt kuni kolmeks aastaks. Juhatuse liikmete tasustamise kord ja lepingute
sõlmimine on nõukogu pädevuses.

LÕPPSÄTTED
19. Kõigis olukordades, mida pole põhikirjaga ette nähtud, kohaldatakse seaduses
sätestatut.
20. Päästeliidu ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimuvad seaduses ettenähtud
korras.
21. Päästeliidu tegevuse lõpetamisel annab likvideerija nõuete rahuldamisest ülejäänud vara
ja rahalised vahendid üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste
nimekirja kantud ühingule või avalikõiguslikule juriidilisele isikule.