Merepääste

Eestis on kümneid vabatahtlikke merepäästeühinguid

Merepäästekomando keskmes on päästepaat, seda kasutav meeskond ning asjaomane side- ja eritehnika.

Ennetustöö

Merepääste ennetustööd korraldatakse rannaasulates toimuvatel merepäevadel ja riiklike teavituskampaaniate kaudu. Vabatahtlikud merepäästjad panevad eriti suurt rõhku sellele, et merele minejad kannaksid päästevesti ega tarvitaks ujudes alkoholi. Osa ühinguid korraldab spetsiaalseid ennetusüritusi lastele, kus tutvustatakse merepäästetehnikat ja rõhutatakse, kui tähtis on ohutult käituda.

Päästetöö

Vabatahtlike merepäästjate roll päästetöödes on aasta-aastalt kasvanud. Vabatahtlikud merepäästeühingud katavad nüüd suurema osa kogu Eesti rannajoonest. Põhiline osa väljakutsetest on seotud merehätta jäänud väikelaevaomanikega. Merepäästekomandode tegevuse lihtsustamiseks on Päästeliit arendanud välja merepääste infosüsteemi SAR-EST, mille kasutamine on kõigile ühingutele tasuta.

Varustus ja hooned

Suur osa vabatahtlike merepäästjate varustusest on soetatud vabatahtlike endi kulu ja kirjadega. Mitmed ühingud on oma veesõidukite omandamiseks kasutanud korjandusi, kirjutanud projekte ja teinud koostööd heade sõpradega Skandinaaviast. Enamasti puuduvad ühingutel spetsiaalselt merepäästeks ettevalmistatud ruumid. Kuivülikondi, kiivreid ja kõike muud merepäästega seonduvat ladustatakse kokkuleppe alusel kas omavalitsuse, mõne toetaja või liikme isiklikel pindadel. Merepäästjate isikliku varustuse tase on aasta-aastalt paranenud.

 

Järelkasv

Vabatahtlike merepäästjate järelkasvuga Eestis sihipäraselt veel ei tegeleta. Merepäästjate arv kasvab tänu purjetajatele, meremeestele ja merendushuvilistele, kes läbivad merepäästja algkoolituse ning saavad merepäästja tunnistuse. Kuna merepäästja peab oskama hästi ujuda, aitavad merepäästjad jätkata ja laiendada laste ujumisoskusega seotud programme.