//the Header

Vabatahtlikud päästjad aitavad jultunud röövpüüdjaid tabada

Päästeliit käis sel nädalal tutvumas põhjaranniku vabatahtlike päästjate elu-oluga. Käisime sel nädalal tutvumas põhjaranniku vabatahtlike päästjate elu-oluga. Muu hulgas selgus, et mõnigi neist on liitunud kalakaitsjatega. Vabatahtlike sõnul käib lõhejõgedel vilgas röövtegevus ning praegusel püügikeelu ajal saaki noolima tuldud isegi Lätist.

Vahele jäänud röövpüüdjad on olnud varustatud nii võrkude kui elektriliste püügivahenditega. Kudeaja kalamarja himustavad seltskonnad on põhjalikult ette valmistunud, pannes üles isegi valveposte.

„Kui küsitakse, et mida te siin öösel taskulampidega jõe ääres teete, vastatakse, et kalu vaatame. See on alati osutunud puhtaks valeks. Kalamari on kallis asi ja seda himustades on kohale tuldud isegi Lätist,“ sõnas kalakaitse patrullides osalev Aasukalda vabatahtlik päästja.

“Kui keegi kell kaks öösel taskulambiga vee ääres toimetab, siis on 99 protsenti kindel, et asi ei ole õige,“ rääkis ka Pärnumaa vabatahtlik kalakaitsja Janek Harik Postimehele.

Tuletame meelde, et seoses lõheliste kudeajaga kehtib nende üldine seadusest tulenev püügikeeld 20. oktoobrist ja kestab 30. novembrini. Püügikeelu mõte on lihtne – vältida lõheliste välja püüdmist, et kala jätkuks ka järgmistel aastatel.

Keskkonnainspektsioon: Lõheliste püük keeluajal või keelatud viisil toob kaasa rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot, millele lisandub keskkonnale tekitatud kahju. Tõsiste kalapüüginõuete rikkumise puhul, nagu püük keeluajal või keelatud kohas või alamõõdulise kala püük, on kahjutasu viiekordne ehk lõhe puhul 480 ja forelli puhul 150 eurot isendi eest.

Juhul, kui püük toimub eriti ohtlikul ja kalavarusid kahjustaval viisil, näiteks elektri, mürgi või lõhkeainega, on hind kümnekordne ehk ühe lõhe eest 960 ja meriforelli eest 300 eurot.

Rikkumiste ärahoidmiseks ja lõheliste hea käekäigu tagamiseks saab kaasa aidata iga keskkonnast hooliv inimene. Märgates kahtlast tegutsemist jõe suudmealal või alamjooksul, tuleks sellest teada keskkonnainfo telefonile 1313.

Vabatahtlikud päästjad väärivad paremat varustust!