//the Header

Tutvustati vabatahtlikus tegevuses osalemise uuringut

Vabatahtlik tegevus on oma aja, energia ja/või oskuste pakkumine vabast tahtest ja ilma rahalist või materiaalset tasu saamata. Vabatahtlikud tegutsevad peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks. See on väärtuslik meetod inimeste aktiivsemaks muutmiseks ja sidustamiseks ning ühise ja jagatud vastutustunde loomiseks ühiskonna heaolu nimel. Vabatahtlike kaasamine võib aidata kaasa sotsiaalse kihistumise vältimisele ning teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamisele, nagu vabatahtliku pääste puhul.

Vabatahtlikkus aitab suurendada inimeste rahulolu kasvu ja enese väärtuslikuna tundmist, mis on heaoluriigis olulised. Veel on sellel ühiskondlikus mõttes majanduslik kaal: 2013. aasta andmetel oli Eestis vabatahtliku tegevuse väärtus u 1% sisemajanduse koguproduktist.

Et vabatahtlikkus on nii tähtis, tellis Siseministeerium 2018. aastal vabatahtlikus tegevuses osalemise kordusuuringu, mille eesmärk oli analüüsida vabatahtliku tegevuse olukorda Eestis, muutusi viimase viie aasta jooksul ja nende muutuste võimalikke põhjusi. Uuringu tulemusi kasutatakse vabatahtlikkuse valdkonna arengu toetamise planeerimisel.

Uuringu jaoks tehti dokumendianalüüs, esinduslik elanikeküsitlus ning personaal- ja fookusrühmaintervjuud ekspertide ja vabatahtlike kaasajatega, sh Eesti kontekstis võrdlemisi uue rühma, uussisserändajatega. Tähelepanu pöörati nii vabatahtlikuna tegutsemisele, vabatahtlike motivatsioonile ja vabatahtlikus tegevuses osalemise takistustele eri elanikerühmade jaoks kui ka vabatahtlike kaasamisele ning seda takistavatele ja soodustavatele teguritele. Valdkonna suundumusi ja uuringu tulemusi arvestades töötati välja soovitused.

Uuringus tulevad esile vabatahtliku tegevuse suundumused ning kasutamata potentsiaal ja ohud, millega edaspidi arvestada. Valdkonna arendamiseks tuleb ka tulevikus eraldada ressursse, sest uuringu järgi on vabatahtlike potentsiaal alakasutatud ja suuremat tähelepanu vajab ka tööandjate valmisoleku suurendamine vabatahtlikkuse toetamisel.

Uuringu tulemused näitavad, et viimase viie aastaga on vabatahtlike osakaal Eestis kasvanud (31%-lt 49%-le), jäädes siiski Euroopa Liidu keskmisele tasemele. Viimase 12 kuu jooksul on vabatahtlikuna panustanud hinnanguliselt seega u 477 831 inimest. 40% elanikest pole kunagi vabatahtlikud olnud.

Vabatahtlikuna tegutsevad tõenäolisemalt need, kelle teadlikkus sellest tegevusest on suur ja kes on selle tegevuse mõju enda jaoks lahti mõtestanud, st need, kes väärtustavad kõrgemalt vabatahtliku tegevuse mõju nii ühiskonnale kui ka vabatahtlikule.

Vabatahtlikuks satutakse enamasti kellegi kutsel, st pigem siis, kui sõber või keegi teine kutsub või appi palub. Tegevusvaldkondadena on levinuimad kohaliku elu edendamine (42%), keskkonnakaitse (34%), haridus ja teadus (23%) ning sport (21%). Tegevustest osaletakse enim heakorratöödes (33%) ja ürituste korraldamises (15%), kusjuures kõigi tegevuste puhul on vabatahtlike osakaal võrreldes 2013. aastaga suurenenud.

Iga vabatahtlik panustab varasemast rohkematesse valdkondadesse: kolmes või enamas valdkonnas tegutsejate osakaal on viie aastaga kasvanud 36%-lt 47%-le. See viitab ka teistes riikides täheldatavale mikrovabatahtlikkuse suundumusele, mille tõttu väheneb regulaarsete vabatahtlike osakaal (vaadeldud ajavahemikul kahanes see Eestis 34%-lt 26%-le) ning kasvab ühekordselt panustajate osakaal (vaadeldud ajavahemikul kasvas 22%-lt 29%-le).

Samal ajal tunnevad organisatsioonid puudust just püsivabatahtlikest, st neist, kes tegutseksid sama organisatsiooni juures korrapäraselt ja pikema aja jooksul. Lähiaastate suurim risk seisneb seega selles, et Eesti organisatsioonide vajadused ja valmisolek vabatahtlikke kaasata on vastuolus elanike ootuste ja võimalustega vabatahtlikuna tegutseda.

Samuti on vastandlikud suundumused vabatahtliku tegevuse kui ressursi alakasutamine ühelt poolt ja vabatahtlikke kaasavate organisatsioonide arvu vähenemine (68%-lt 53%-le) teiselt poolt.

Kokkuvõttes võib öelda, et muutumas on viisid, kuidas vabatahtlikuna tegutsetakse ning kuidas organisatsioonid ja inimesed vabatahtlikkust mõistavad ja mõtestavad. Seetõttu tuleb nii vabatahtlikke kaasavatel organisatsioonidel kui ka valdkonna arendajatel pöörata tähelepanu pigem vabatahtlikke kaasavate organisatsioonide toetamisele muutustega toimetulekul kui vabatahtlikus tegevuses osalemise määra kasvatamisele üldiselt.

Allikas: Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018. Uuringu teostaja: Balti Uuringute Instituut. Tellija: Siseministeerium.

Teeme Eestis elu ohutuks!