//the Header

Päästeliidu üks eesmärk – päästa elusid

Päästeliit ühendab Eestis päästealal vabatahtlikult tegutsevaid ühinguid, sõltumata valdkonnast. Meie seas on neid, kes tegelevad tuletõrjega, koera-, vee-, nööri- või merepäästega, inimeste otsingutega, ennetustööga ja paljude teiste päästevaldkondadega

Riikliku päästeteenuse kättesaadavus on üldiselt hea, kuid liialt aeglane 121 000 maapiirkonnas elava Eesti inimese jaoks. Just seal tulevad appi vabatahtlikud päästjad, keda on praegu 119  maapääste komandos pea 2000. Praegugi reageerime ligi veerandile kõikidest väljakutsetest maapiirkondades ja merel oleme enamasti juba esmareageerijad.

Päästeliit on pea kümnendi seisnud selle eest, et Eesti kuuluks riikide sekka, kus õnnetused, mõttetult kaotatud inimelud ja hävinud vara oleksid vaid üksikjuhtumid. Kaks aastat tagasi sõnastasime visiooni – tagada Eestis 2025. aastaks ohutustase, mis on Skandinaaviaga samaväärne. Sellele eesmärgile jõudmiseks peavad vabatahtlikud maa- ja merepäästekomandod olema senisest märksa võimekamad

Sihtide saavutamiseks kaasame senisest aktiivsemalt nii ettevõtjaid kui kodanikke. Seda vabatahtliku pääste toetajatena nii oma aja, teenuste, oskuste kui rahaga. Rahast on küll mõneti ebamugav rääkida, kuid paraku vajalik, et saaksime oma eesmärke täita. Vaid nii suureneb ühingute päästevõimekus, edeneb kogukondade turvalisus ja jätkusuutlikkus.

Vabatahtlikud päästeühingud saavad raha peamiselt kahest allikast. Mõnes piirkonnas tulevad vahendid kohalikelt omavalitsustelt ning Päästeametilt iga väljasõidu otseste kulude katteks. Lisaks on mõnelgi ühingul kohalikest ettevõtjatest abilisi.

Eestis, nagu mujalgi Euroopas on tavaks saamas, et koostöös riigiga on ka vabatahtlikel järjest suurem panus siseturvalisuse tagamisel. Eesti puhul paistab silma, et vabatahtlike rahastamine ennetustöö tegemiseks ja ühingute valmisoleku hoidmiseks ei ole piisav. Jätkusuutlik päästeala vabatahtlike eelarve on keskmiselt 43 000 eurot ühe vabatahtliku päästekomando toimimiseks aastas. Lisavajadus aastateks 2020-2023 on ligi 21 miljonit eurot.

Üha suuremat vastutust vabatahtlikud kindlasti ei karda, meie võimekust piirab rahaliste vahendite nappus. Ennekõike on probleem ühingute päevinäinud tehnikas, halvas olukorras komandohoonetes ning tõsi – alati ei ole ka meie endi kaitsevarustus kõige kaasaegsem ja piisav.

Vabatahtliku pääste võimekuse tõstmine eeldab märksa suuremaid investeeringuid, mille osas ei oota Päästeliit vaid riigi abi, vaid soovib Eestis juurutada Euroopas levinud tava, kus vabatahtlikku päästet toetavad ennekõike inimesed ja ettevõtted annetustega ning kohalikud kogukonnad ja omavalitsused.

Täiendava rahalise toe abil saame märksa tulemuslikumalt vähendada õnnetuste arvu, päästa senisest enam vara ja inimelusid. Kes tunneb, et soovib vabatahtlikke päästjaid toetada, leidke see võimalus meie kodulehelt või otsi üles endale lähimad vabatahtlikud päästjad ja küsi, kuidas saaksid aidata. Päästeliitu kuuluvad vabatahtlikud tegutsevad maal ja merel. 24/7. Vabatahtlikult.

Joanna Lennard

Päästeliidu sponsorlus- ja partnerlussuhete juht

Foto autor: Ain Saare (pilt tehtud eeskujukampaania Aga Mina tänusündmusel)

Teeme Eestis elu ohutuks!