//the Header

121 000 maal elava inimese jaoks on vabatahtlike päästjate abi lähim

Riikliku päästeteenuse kättesaadavus on üldiselt hea, kuid liialt aeglane 121 000 maapiirkonnas elava Eesti inimese jaoks. Just seal tulevad appi vabatahtlikud päästjad, keda on praegu 119 komandos pea 2000.

Täna peetud Päästeameti pressikonverents lõppes peadirektor Kuno Tammearu sõnadega: “Vabatahtlike valmisolekut peab parandama ja nendesse rohkem panustama.” Sama meelt on ka vabatahtlike päästeorganisatsioonide ühendus Päästeliit, kelle visioon ametiga on ühine – tagada Eestis 2025. aastaks ohutustase, mis on Skandinaaviaga samaväärne.

Päästeliidu juhatuse esimees Kaido Taberland: „Riikliku päästeteenuse kättesaadavus on üldiselt hea, kuid liialt aeglane 121 000 maapiirkonnas elava Eesti inimese jaoks. Just seal tulevad appi vabatahtlikud päästjad, keda on praegu 119 komandos pea 2000.“ Praegugi reageerime ligi veerandile kõikidest väljakutsetest maapiirkondades ja merel oleme enamasti juba esmareageerijad. Lisaks on vabatahtlikud iga aasta teinud mitmeid tuhandeid tunde ennetustööd.

Eestis, nagu mujalgi Euroopas on tavaks saamas, et koostöös riigiga on ka vabatahtlikel järjest suurem panus siseturvalisuse tagamisel. Eesti puhul paistab silma, et vabatahtlike rahastamine ennetustöö tegemiseks ja ühingute valmisoleku hoidmiseks ei ole piisav. Jätkusuutlik päästeala vabatahtlike eelarve aastas on 4.54 miljonit eurot, mis on 38 000 eurot ühe vabatahtliku päästekomando toimimiseks aastas. Lisavajadus aastateks 2020-2023 on 12 608 000 eurot.

Vabatahtlike katusorganisatsiooni sponsorlus- ja partnerlussuhete juht Joanna Lennard kinnitab: „Päästeliit ei looda vabatahtlike võimekuse tõstmisel vaid riigi abile, vaid soovib juurutada Euroopaski levinud tava, kus vabatahtlikku päästet toetavad ennekõike inimesed ja ettevõtted annetustega ning kohalikud kogukonnad ja omavalitsused. Täiendava rahalise toe abil saame märksa tulemuslikumalt vähendada õnnetuste arvu, päästa senisest enam vara ja inimelusid.“

Päästeameti ja Päästeliidu ühise, aastaks 2025 seatud eesmärgini jõudmiseks peavad vabatahtlikud maa- ja merepäästekomandod olema senisest märksa võimekamad. Praegune ebapiisav rahastamine ei toeta vabatahtlike arenguperspektiivide seadmist ja rakendamist, ka võimekus hädaolukordades ja julgeolekukriiside korral reageerimiseks on väike.

Taberland lisab: „Üha suuremat vastutust vabatahtlikud kindlasti ei karda, kuid nagu läinud suvi tõestas, on meiegi võimetel piirid. Ennekõike on probleem ühingute päevinäinud tehnikas, halvas olukorras komandohoonetes ning alati ei ole ka vabatahtlike endi kaitsevarustus kõige kaasaegsem ja piisav.“ Möödunud kuum ja põlenguterohket suvi tõi Päästeliidu esindajate sõnul teravalt esile tõsiasja, et ligi 2 miljoni euro suurusest igaaastasest riigi toetusest kahjuks ei piisa, et vabatahtlikud suudaksid uuendada oma masinaparki ja tehnikat, rääkimata seniste komandode renoveerimisest või uute ehitamisest.

Päästeliitu kuuluvad vabatahtlikud tegutsevad maal ja merel, 24/7, vabatahtlikult. Liit ühendab ja esindab Eestis päästealal vabatahtlikult tegutsevaid ühinguid, sõltumata nende valdkonnast ja asukohast. Päästeliidu hulgas on ühingud, mis tegelevad tuletõrjega, merepäästega, koerapäästega, veepäästega, nööripäästega, inimeste otsingutega, ennetustööga ja paljude teiste päästevaldkondadega.

Teeme Eestis elu ohutuks!