//the Header

Päästeteenusest saab jagamismajandus?

USA idaranniku orkaanid andsid ainest uue reageerimise infosüsteemi loomiseks.

Teadusfilosoof Thomas Kuhn selgitas teaduslike revolutsioonide loogikat läbi anomaaliate ilmnemise kehtivas korras. Lihtsustatult öeldes jõuab kehtiv kord anomaaliate kogunemisel kriisi, mille käigus asutakse otsima aluseid uue paradigma ehk reaalsusest uue arusaama loomiseks. Midagi sellist on käsil USA idarannikul orkaanidest põhjustatud õnnetustele reageerimisel.

Ajakiri Wired kirjutab kahest tarkvaraarendajast, Matthew Marchettist and Nate Larsonist, kes vastusena 2017 aasta orkaanile Harvey kirjutasid kuue tunniga põhja uuele ühisloome (i.k. crowdsource) platvormile: CrowdSourceRescue (CSR). Kaardirakendus, mille hüüdlauseks on “naaber päästab naabrit”, võimaldab süsteemi kasutajal ehk sellel, kes soovib abi saada, tekitada pileteid viies erinevas kategoorias: (i) rusude ja teetõkete eemaldamine, (ii) loomad, (iii) veepääste, (iv) pääste, (v) heaolu kontroll. Neist viimane, “heaolu kontroll” tähendab näiteks seda, et õnnetuspaigast eemal asuvad inimesed saavad kaardil markeerida oma (eakate) sugulaste elukoha ning paluda lähedalasuvatel päästemeeskondadel kontrollida nende käekäiku.

Süsteemi teises otsas toimetavad vabatahtlikud, kes võivad ükshaaval võtta pileteid ning asuda neid lahendama. Kuigi teenuse osutamine selle praeguses vormis ei sisalda tasu ehk toimib täielikult vabatahtlikel alustel, on sellel ilmselged jagamismajanduse ja ühisloome tunnused.

Kas Eestis võib oodata midagi sarnast? Jah ja ei.

Ühelt poolt on päästealase ühisloomega juba alustatud, kuid seda ettevõtluslikel alustel. G4S on toonud turule toote nimega Nublu. Tegemist on suitsuanduriga, mille häirsignaal jõuab G4S keskusesse, mis omakorda võtab ühendust lähima lepingulise vabatahtliku päästekomandoga. Teiselt poolt on selge, et vähemasti 2018. aasta seisuga ei esine Eestis sellises mastaabis päästesündmusi või elanikkonnakaitselisi intsidente, mis kehtivat päästesüsteemi sedavõrd koormaks, et tekiks vajadus CSR-iga sarnanevate infosüsteemide järgi. Mis omakorda ei tähenda, et kliimamuutuste, rändekriisi või julgeolekukeskkonna muutumisel ei võiks me Eestis näha CSR-iga sarnanevate süsteemide kasutuselevõttu.

Pildil CSR infosüsteemi ekraanipilt orkaan Michaeliga seonduvatest piletitest seisuga 27.10.2018.

Teeme Eestis elu ohutuks!