//the Header

Kuidas Island oma noored narkost, alkost ja krimist päästis?

Edu aluseks on pikaajaline, kaasav ja teadusmetoodilistele andmetele tuginev meetmete kogum

Kui 1998. aastal oli Islandil viimase kuu jooksul enne küsitlust alkoholijoobes olnud 42% noori vanuses 15-16, siis 2016. aastal oli see number langenud 5%-le. Kanepit proovinute arv langes samas ajavahemikus 17%-lt üle kahe korra, 7%-le ja igapäevaselt suitsetanute arv 23%-lt koguni 3%-le, kirjutab Austraalia kirjanik Emma Young ajalehe “The Atlantic” ülevaateloos.

“Reede õhtuti ei olnud võimalik Reykjavíki kesklinnas jalutada, sest see tundus ohtlik,” mainib üks Islandi eduloo autoreid, Ameerika psühholoog Harvey Milkman, kes on USA andmete põhjal uurinud narkootikumide tarvitamisega seotud käitumuslikke valikuid. Milkman järeldas, et noored võivad depressiooni, stressi, ühiskonnast võõrdumise või riskeerimise huvides olla ainete kuritarvitamise või sõltuvusliku kuritegevuse piiril juba enne seda kui nad üldse nendega alustavad. Sellele piirile jõudmine on lisaks psühholoogilistele aspektidele seotud ka muutustega aju keemias.

1992. aastal võitis tema meeskond Denveris 1,2 miljoni dollari suuruse teadusgrandi, mille eesmärgiks oli pakkuda 14-aastastele noortele, kes ise endal ravivajadust ei näinud, kuid kellel oli olnud probleeme narkootikumide või kuritegudega, võimaluse tegeleda noorte seas hinnatud alternatiividega nagu muusika, tantsimine, hip-hop, kunst ja võitluskunstid. Paralleelselt said uuritavad noored nõustamist eluoskuste, suhtlustehnikate ja oma elu mõtestamisega seotud küsimustes; otsesest anti-narko propagandast hoiduti. Mõned noored jäid algselt 3-kuulise programmiga seotuks 5 aastaks.

1991. aastal kutsuti Milkman esinema Islandile, kus ta kohtus kohaliku psühholoogi Gudberg Jónssoniga. Üks asi viis teiseni ning järgmisel aastal alustati Islandil regulaarsete küsitlustega kõigi 14-16 aastaste noorte seas, mis uuris noorte perekondlike suhete, huvitegevuse ja erinevate ainete tarbimisega seotud aspekte. Küsitluste tulemused näitasid selgeid erinevusi nende noorte elus, kes olid ainete tarbimisega pahuksis võrrelduna nendega, kes ei olnud. Teistest enam tulid esile erinevused:

# huvitegevuste, eriti regulaarse spordiga seotud küsimustes,
# vanematega koosveedetud ajas,
# kooliga seonduvas hoolivustundes,
# õhtusel ajal õues veedetud ajas.

Milkani, Islandi teadlaste ja kohalike omavalitsusjuhtide initsiatiivil töötati välja riiklik plaan nimega “Islandi noored”, mille käigus võeti kasutusele terve hulk meetmeid:

# tubakatoodete ostmine keelustati alla 18-aastastele ja alkoholi ostmine alla 20-aastastele,
# keelati tubaka ja alkoholi reklaam,
# tugevdati kooli ja vanemate suhteid: seadus kohustas iga kooli juurde looma lastevanematest ja kooli esindajatest koosnevad organisatsioonid,
# vanemaid innustati osalema infopäevadel, kus neid hariti mitmesugustel teemadel, teiste seas rõhutati lastega koosveedetud aja pikkuse olulisust, vestlusi lastega elulistel teemadel, laste sõpruskonna tundmist ning laste hoidmist kodus õhtustel kellaaegadel,
# noortele vanuses 13-16 keelati seadusega viibida ilma vanemateta õues talvel alates kella 22:00-st ning suvel alates südaööst,
# üleriigiline kodusid ja koole ühendav katusorganisatsioon kutsus vanemaid üles ühinema vabatahtlike lubadustega, mida iga piirkondlik organisatsioon sai iseseisvalt täiendada (näiteks mitte lubama korraldada järelvalveta noortepidusid),
# suurendati riiklikke vahendeid spordi, muusika, kunsti, tantsu ja teiste huvitegevuste harrastamiseks, et anda noortele alternatiivseid viise grupikuuluvuse ja hea enesetunde kogemiseks,
# Reykjavíki linnas said perekonnad omavalitsuse käest aastaks ca 280-eurose kupongi ühe lapse kohta noortega rekreatiivsete tegevuste harrastamiseks,
# jätkati regulaarsete andmete kogumist noorte harjumuste ja riskikäitumise muutumise kohta

Vahemikus 1997 kuni 2012 kasvas noorte arv, kes töönädala sees veetsid oma aega vanematega kaks korda: 23%-lt vastanutest 46%-le. Neli korda nädalas spordiga tegelejate arv kasvas 24%-lt koguni 42%-le vastanutest. Samal ajal vähenes drastiliselt alkoholi, sigarettide ja narkootikumide tarvitajate hulk.

Muutused Islandi noorsoopoliitikas on viinud eredate tulemusteni nii jalgpallis kui muusikas. Islandil väljatöötatud metoodika rakendamine on andnud tulemusi ka mujal. Näiteks Leedus, Kaunase linnas vähenes selle tulemusena küsitlusele eelnenud 30 päeva jooksul purjus olnud 15-16-aastaste noorte hulk vahemikus 2006 kuni 2014 tervelt 30%. Sama suur langus saavutati igapäevaselt suitsetanud noorte seas.

Eesti olukord ei ole lootusetu.

Pildil endine sumomaadleja ja Päästeliidu patroon Baruto koos perega (foto Baruto erakogust).

Teeme Eestis elu ohutuks!