//the Header

Vabatahtlikud päästjad Soomes

Eesti-Soome vabatahtlikud asuvad koos atra seadma

21 ja 22. mail külastasid Tallinna Tuletõrjeühingu esimees ja pikaaegne liige Ants Muna, Hüüru vabatahtlik ja Eesti Tuletõrje 100 töögrupi liige Sander Muhu ning Päästeliidu tegevjuht Kaido Taberland Suomen Sopimuspalokuntien Liitto (SSPL) Lahti päästepiirkonna vabatahtlikke ja kutselisi päästekomadosid. Võõrustajateks olid SSPL juhataja Isto Kujala ja Lahti vabatahtlike tänane aupresident Veikko Salminen.

Päijät-Häme päästepiirkonna juht tegi lühikese ülevaate päästeala piirkondlikust korraldusest ning vabatahtlike rollist. Seejärel tutvusime Lahti päästekomando töö ja kohaliku tuletõrjemuuseumiga.

Õhtuks jõudsime Vesikansa vabatahtlike komandosse. Seal hoitakse lisaks reageerimisvalmis päästetehnikale alles ka vanu, museaalse väärtusega päästeautosid. Päästeseltsil on üle 25 aktiivse vabatahtliku, nende seas ka üks eestlanna, kes on 1990-ndatel aastatel Soome elama asunud eestlanna tütar. Ema ja tütar on korstnapühkijad ja neil on korstnapühkimisega tegelev ettevõte, kus töötab 7 korstnapühkijat. Pererahva lahkel loal seadsime end ööbima päästekomandosse. Grilli kõrvalt jälgisime, kuidas toimetatakse äsja remondist tulnud paakauto lekkiva kiirtühjendusklapi parandamisega. Magades komando õppesaali põrandal olime vajadusel valmis kiirelt reageerima.

22. mai hommikul külastasime Lahti vabatahtlike komandot ja tutvusime Vexi Salmise juhatamisel seltsi ruumides püsti pandud ajaloonurga ja päästetehnikaga. Rõõm oli näha kuivõrd aktiivset tööd tehakse noortega, kellel on oma varustus ja avarad ruumid päästealaga sinasõpruse sõlmimiseks.

1-7. juulil 2018 leiab aset noorte päästeringide suurlaager. Kõigil Eesti ühingutel, kus tehakse noortega tööd või plaanitakse tegelema hakata, tasuks nimetatud üritusega tutvuda. Noortelaagris võtab osa ligi 2700 noorpäästjat.

Võib tõdeda, et kui vabatahtliku päästetegevuse põhimõtted siin- ja sealpool Soome lahte on suhteliselt sarnased, siis päästetehnika ja komandohoonete ning rahastamise osas on erinevused üüratud. Soome vabatahtlikud pakuvad paremates tingimustes ja suurema majandusliku kindlustatuse toel vastutusrikkamaid teenuseid nagu suitsusukeldumine, meditsiinitransport, esmaabi ja liikluse suunamine.

Vanade sõprade ja tänaste koostööpartnerite nägemine oli südantsoojendav! Kohtumisel andis Ants Muna Soome partnerile Vexi Salmisele üle Tallinna Tuletõrjeühingu aumärgi. Isto ja Vexi said vabatahtlike päästjate sümboolikaga embleemid, Päästeliidu õnnenööbid ning kotikesega külakosti tänutäheks meile kingitud aja eest.

Lahtist suundusime Porvoosse, kus peale imeilusa, vabadussõjas kõvasti kannatada saanud vanalinnaga tutvumist kohtusime Porvoo vabatahtlike pealikuga nende väärika ajalooga päästekomandos. Pealik on kirglik ajaloohuviline, ühingule kuuluva uunikumist päästeauto taastaja ja selle eest hoole kandja. Poolteist tundi lendas nagu linnutiivul huvitavat ajalugu kuulates ja väärikat vana komandohoonet vaadates. Kas teadsite, et Porvoo päästeala noortering tegutseb järjepidavalt aastast 1946?

Porvoost siirdusime Helsinkisse, kus panime Ants Muna Tallinna laevale ja veetsime õhtu sõprade seltsis.

23. mai hommikul olime varakult Erottaja päästekomandos. Meid ootas ees muuseumi juhataja Jari Auvinen, kelle juhatamisel tutvusime sealsete päästjate töötingimuste ja muidugi majas asuva tuletõrjemuuseumi väljapanekuga ning vaatasime tuletornist alla linnale. Helsinki tuletõrjemuuseum pöörab ennekõike tähelepanu Helsinkiga seotud tuletõrje ajaloole.

Samas algas CFPA-Europe kolmepäevane aastakoosoleku programm. Neist esimene, millel osalesime, keskendus erinevatele ohutusega seotud ettekannetele ning pidulikule õhtusöögile Kaksikari saarel. Järgmistel päeval, kuhu me ei jäänud, leidis aset aastakoosolek, millel kuulati üle komisjonide tegevusaruanded, kinnitati majandusaasta aruanne ja lepiti kokku järgmise kahe aasta koosolekute toimumise kohad: 2019 Stockholm ja 2020 London.

Koosviibimisel keskendusime ennekõike Soome päästeala keskorganisatsiooni SPEK (Suoemen Pelastusalan Keskusjärjestö) esindajatega suhtlemisele. Kuna SPEK oli aastakoosoleku peakorraldaja, siis oli organisatsiooni 50 töötajast aktiivselt osalemas ligi 10 erinevate päästeala valdkondade spetsialisti. SPEK-i tegevjuht Marko Hasariga leppisime jätkukohtumise enne jaanipäeva Tallinnas, et mõlemale poolele tähtsaid teemasid arutada. Usun, et see on kahe organisatsiooni tiheda koostöö algus. Nii või teisiti leppisime kokku, et neli korda aastas kohtume ja käime läbi nii selle, mis tehtud kui selle, mis plaanis. Ikka selleks, et lahe mõlema poole päästeala käik ühte jalga saaks ja koostöö tugevneks.

Teeme Eestis elu ohutuks!