//the Header

Kuidas üldse mitte sisse kukkuda?

Kurvad sündmused Pärnumaal tõid sotsiaalmeedias veeohutust puudutavate lugude jagamise laine. Või kas ikka tõid?

Nii või teisiti saab veeohutuse puhul käsitleda nii seda, mida läbi jää vajumisel teha, kui ka seda, kuidas õnnetusse sattunuid aidata.

Kuid kuidas ülepea üldse mitte vette kukkuda?

Esimene soovitus oleks ilma vajaduseta jääle mitte minna. Teisalt pole sellest mõttest erilist tolku kalameestel, suusatajatel ning neil, kelle kodutee võib talviselt jäätunud veekogu tõttu kujuneda ahvatlevalt lühem. Olulisemad juhtnöörid, mis põhinevad Päästeameti hinnangutel, oleksid järgmised:

  • Jää paksus võiks olla vähemalt 10 cm.
  • Jää peaks olema „terve“, st väljanägemiselt sile ja ühtlane ehk ilma lõhede ja lahvandusteta. Pikipragu vähendab jää tugevust ligi 25% ja ristipragu ligi 40%.
  • Tuleb arvestada, et jää paksus ei ole kogu veekogu osas ühtlane.
  • Jää kvaliteet võib muutuda tundidega. Hommikul tööle või kooli minnes ületatud jõejää ei pruugi õhtul enam inimest kanda.

Eriliselt tähelepanelik tasub olla järgmistes kohtades:

  • kohad, kus kasvavad kõrkjad;
  • madalikukohad;
  • allikakohad (lumekatteta jääl on allikakohad näha tumedamate laikudena);
  • kohad kuhu suubub kanalisatsioon või jõgi (oja, kraav);
  • voolava veega veekogus on jää alati nõrgem kui järves või tiigis;
  • koolmekohad;
  • kohad kus jõgi kitseneb või teeb pöörde;
  • laevatee ehk farvaater.

Palusime jää kvaliteeti kommenteerida suurte praktiliste kogemustega kalamehel Margo Mittil:

Selleks et ennast turvaliselt tunda, tuleb olla teadlik ohtudest. Nii nagu jalakäija peab teadma, et autojuht teda pimedas ei pruugi näha, ja selleks tuleb kanda helkurit, nii on ka jääl liikumiseks vaja teadmisi. Jääle minnes tuleb esmalt kontrollida jää paksust, mille puhul on abiks teadmine sellest kui kaua on olnud miinuskraadid. Selleks et jää tekiks, on vaja üle 10 miinuskraadi ja hea, kui selliseid ilmasid oleks paar nädalat. Muidugi on jääle minnes vaja võtta kaasa jääpuur ja puurida kontrollauke veendumaks jää paksuses. Väga oluline on tunda veekogu kuhu minnakse, kas seal on vool, allikad jne. Kui jääd katab lumi, siis me ei näe visuaalselt jää olukorda, samuti ei kasva jää lumekatte all kiiresti. Hea on enne uurida, näiteks kohalikelt kalameestelt, kuidas on veekogul jääolud. Jääl olles tuleb hoida kõrvad lahti ja tähelepanelikult kuulata, kas on kuulda häält, kui astud jääle. Jää annab oma nõrkusest teada häälega. Edasi tuleb liikuda rahulikult. Vaadata, kas jääl on inimeste liikumisjälgi. Enne kui jääle lähed, veendu, et see on ikka ohutu!

Kevadel, kui kala rohkem liikuma hakkab, tõmbab see kalamehi. Samuti ka esimene jää. Kuid just siis vajab jääl liikumine teadmisi ja kainet meelt, et mitte ülemäära oma eluga riskida! On hea kui minnakse jääle kellegagi koos. Sel juhul saab teine anda või kutsuda abi kui midagi juhtub. Muidugi tuleb omavahel hoida distantsi, kui veekogu on tundmatu. Samuti võib jääle kaasa võtta ka köiejupi. Kaelas võiksid olla jäänaasklid, et sissekukkumise korral ennast jääle saaks tõmmata.

Pingviinidega kalamehe joonistas Päästeliidu jaoks Berliinis tegutsev eesti kunstnik Veiko Liis.

Teeme Eestis elu ohutuks!